113

Marina Kaljurand

Ema, vanaema, suursaadik, loomasõber

Instagram

Eestile olulisi küsimusi otsustatakse täna nii Riigikogus kui ka Euroopa Parlamendis. Seepärast on oluline iga inimene, kes Eestit Euroopa Parlamendis esindab. Näen Eesti tulevikku Euroopa Liidus ja usun, et Eesti saab olla tugev ja õnnelik ainult siis, kui Euroopa Liit on tugev ja ühtne. Tänu oma pikale kogemusele diplomaatias olen kindel, et esindan Eestit targalt ja väärikalt kõigis küsimustes, mis on olulised meie riigile ja rahvale.

Marju Lauristin:

“Eesti poliitika vajab praegu kõige rohkem inimesi, kellest kiirgab headuse energiat. Marinal jagub seda positiivset energiat nii omade kui oponentide tarvis, nii Eesti koduste pingete lahendamiseks kui Euroopa üksmeele suurendamiseks. Sellepärast on mul väga hea meel, et Marina Kaljurand kandideerib Euroopa Parlamenti.”

Tõnu Oja:

“Marina Kaljurand on lõimumise musternäide, eestlaste tõrksust ja umbusku arvestades, suisa ime. Riigis, kus minu õigused, vabadused ja eneseteostus on selliste inimeste hoida, tahan ma elada.”

Meenuta Marina Kaljuranna karjääri mälestusväärsemaid episoode:

  • 1. mai 2004 | Eesti liitub Euroopa Liiduga

    Marina diplomaadikarjääri üks kõrghetki oli Eesti astumine Euroopa Liitu. Sellele eelnes pea kümneaastane protsess, täis pühendumist ja visa tööd. Marina vastutada oli ühinemislepingu õiguslik pool. Nii lepingu allkirjastamine ja 2003. aasta rahvahääletus kui ka liitumispäev ise pakkusid talle ohtralt töörõõmu. „Ma ei näe Eesti rahva tulevikku väljaspool Euroopa Liitu. Mida ühtsem on Euroopa Liit, seda tugevam on Eesti riik ja õnnelikum Eesti rahvas. Kui minna vastandumise ja lammutamise teed, siis ootab Eestit Euroopa mahajäetud ääremaa saatus,“ ütleb Kaljurand täna. Toonase töö eest pälvis ta presidendilt Valgetähe III klassi teenetemärgi.

  • 2.–3. mai 2007 | Našistid ründavad Eesti saatkonda

    Marina oli Eesti suursaadik Venemaal kurikuulsa Pronksiöö ajal, kui Vene võimu toetusel tegutsenud noorterühmituse Naši liikmed ründasid Eesti saatkonda, suursaadiku autot ja Marinat ennast. Neil tulistel päevadel oli maailma tähelepanu Tallinnas ja Moskvas toimuval. Suuresti tänu Marina selgitustööle pronksiööde ajal ja järel väljusime toona diplomaatilisest sõjast võitjana. Diplomaat peab olema valmis esindama oma riiki ka kõige keerulisematel aegadel ja just seda Marina tegigi. Selle eest annetas president talle Riigivapi III klassi teenetemärgi ning Postimees pärjas aasta inimese tiitliga.

  • 12. märts 2008 | Eesti muusika täidab Moskva

    Ehkki pronksiöö tõi Eesti-Vene suhetesse jäise hinguse, ei lämmatanud see venelaste huvi Eesti kultuuri vastu. Koos dirigent Eri Klasiga otsustas Marina tähistada Eesti Vabariigi 90. aastapäeva suurejoonelise kontserdiga. Kõik läks hiilgavalt: Moskva Novaja Opera 600-kohaline saal oli pilgeni täis, braavohüüded ja aplausid saatsid kontserti, mida dirigeeris maestro Klas ise. Kaljurand tsiteeris omakorda suurt vene poeeti Sergei Jesseninit, kes 1914. aastal kirjutas nii: „Ma armastan sind, mu malbe kodumaa, aga mille eest, seda aru ma ei saa.“ Kultuur, inimlikud kontaktid ja naeratused aitasid taaskord paljude moskvalaste südame võita.

  • september 2011 | Washingtonis avab uksed eesti kool

    Washingtonis tänini tegutsev eesti kool on Marinale eriliselt hingelähedane. Eesti suursaadikuna Ameerika Ühendriikides aitas ta kõigiti kaasa eesti keelt ja kultuuri tutvustava kooli loomisele. Ühtlasi oli uue kool avamiskõne üks esimesi, mille Marina Ameerika mandrile saabununa pidas. Avaaktusele kogunes üle 40 lapse koos emade-isadega. Nüüdseks on see väike tore kool tegutsenud juba üle seitsme aasta. Marinale jääb see alatiseks meelde ja väga armsaks.

  • 27. mai 2014 | Ameerika legendaarsetes kontserdimajades kõlab Arvo Pärt

    Marina silmapaistvaks saavutuseks kultuuridiplomaatia vallas on kahtlemata ka 2014. aasta kevadel Washingtonis toimunud Arvo Pärdi autorikontsert. Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester andsid Tõnu Kaljuste juhatusel kontserdi legendaarse Kennedy keskuse 2442-kohalises peasaalis. USAs ülimalt hinnatud Pärt oli ka ise kohal. Meie suursaatkond oli Marina juhtimisel kontserdi õnnestumise nimel üle aasta tööd teinud. Arvo Pärt ütles kontserdi järel nii: „Tõesti see oli haruldane õhtu. Selline loominguline õhtu. Mul on niisugune tunne, et mitte need ei ole loojad, kes kirjutavad muusikat ja seda esitavad, vaid ka inimesed, kes seda kuulavad ja kes selle suure ürituse üldse korraldasid. See oli meeletu töö paljudele inimestele, südamelähedane töö ja ma olen väga liigutatud.“ Eesti muusikute turnee jätkus New Yorgi Carnegie Hallis. See kontsertreis võitis rohkem südameid, kui Eesti diplomaadid on suutnud läbi aastakümnete.

  • kevad 2014 | Ukraina kriis: Eesti vajab USA sõdureid

    2014. aastal talvel hakkas Venemaa ajama Ukraina suhtes eriti agressiivset poliitikat ja annekteeris ka Krimmi poolsaare. Ukraina kriisi puhkemine halvendas oluliselt Eesti julgeolekut. Suursaadikuna aitas Marina kaasa sellele, et pärast olukorra pingestumist saabusid USA sõdurid Eestisse loetud nädalate jooksul. Töö selle nimel, et Eesti oleks paremini kaitstud, jätkus välisministri ametis. Üheks verstapostiks oli siin Varssavi tippkohtumine 2016. aasta suvel, mis avas laiema tee liitlasvägede tulekule.

  • 3. september 2014 | Barack Obama edukas Eesti-visiit

    Ju on paljudele mällu sööbinud USA presidendi Barack Obama visiit Eestisse, mis lõi Tallinna kihama ja pakkus inimestele kamaluga häid emotsioone. Vähesed teavad aga, et selle külaskäigu teoks saamises mängis üht võtmerolli Marina Kaljurand, kes suursaadikuna seda ette valmistas. USA presidendi märgiline visiit oli ülioluline Eesti julgeoleku seisukohalt. „Obama tuli, et toetada neid valikuid, mida Eesti riik, eesti rahvas ja kõik eestimaalased on alates 1991. aastast teinud,“ ütles Marina toona. Täna kahjuks on need valikud löögi all ja tuleb teha kõik selle nimel, et Eesti meile edu toonud kursilt kõrvale ei kalduks.

  • 26. september 2015 | Eston Kohver saab Vene vanglast koju

    2014. aasta 5. septembril vapustas inimesi uudis, et Eesti-Vene piiri lähedalt Eesti territooriumilt rööviti kaitsepolitseinik Eston Kohver. Järgneva aasta elas välisministeerium Kohveri vabastamise rütmis, mis oli küll avalikkuse pilgu eest varjul. Välisministrina tegutses Marina Kaljurand kahel rindel. „Me püüdsime teha kõik, et muuta Eston Kohveri elu vanglas vähegi talutavaks ja teisalt käis töö liitlaste ja sõpradega,“ on Marina meenutanud. Ta osales ka salajastel kohtumistel, kus Vene poolega käsitleti luurajate „vahetamist“. Neid pingutusi kroonis edu – 2015. aasta septembri lõpus naases Kohver üle Piusa jõe Eestisse.

  • 14. oktoober 2013–november 2017 | Kas India laevakaitsjad pääsevad vabadusse?

    14 Eesti kodanikust laevakaitsja päästmine India vanglast oli Eestile tõeliseks katsumuseks. 2013. aasta oktoobris vahistatud meeste saaga oli palistatud mitme tagasilöögiga. Samas nõudis rahvas koos opositsiooniga riigilt jõulist tegutsemist, mis rahvusvahelistes suhetes toob sageli soovitule vastupidise tulemuse. Nii keeruliste juhtumite puhul tuleb tasa ja targu toimetada. Meie välisteenistus tegi diplomaatilisi kanaleid kasutades kõik selleks, et laevakaitsjatele 2016. aasta jaanuaris määratud pikk vangistus läheks tühistamisele. Marina andis tugeva panuse sellesse, et 2017. aasta novembris tuli lõpuks õigeksmõistev kohtuotsus ning mehed pääsesid koju.

  • 2016 kevad-suvi, 2019 kevad | Rahvas usaldab Marinat

    2016. aasta kevad ja suvi möödusid Eestis presidendivalimiste tähe all. Kandidaatide populaarsusuuringutes hoidis kogu aeg kindlat liidrikohta Marina Kaljurand, kelle toetus ulatus mitmel kuul üle 30 protsendi. Vahetult enne riigikogus ja valimiskogus peetud valimisvoore nägi Marinat tulevase riigipeana 25 protsenti küsitletutest ja seda hoolimata tugevatest konkurentidest ning mustamiskampaaniast, mida dirigeeris EKRE. Tänavuste europarlamendi valimiste eel tehtud mitme küsitluse järgi on Marina Kaljurand taas kõige hinnatum kandidaat. Eesti rahvas usaldab teda. „Koostöö ja ühtsus on taganud Euroopale aastakümneteks rahu ning Eestile kindlama iseseisvuse ja julgeoleku kui eales varem. Kõige selle nimel tuleb päevast päeva tööd teha, ja seda tööd tahan ma jätkata!“