Marina Kaljurand: Euroopa Liit andis meile tagasi hääle, näo ja kindluse

Euroopa Liit on idealistlik, ent mitte ideaalne. Ometi on see parim viis, kuidas oma majandust arendada ja iseseisvust kindlustada, kirjutab esinumbrite seerias Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kandidaat Marina Kaljurand.

Kevade kõige ilusamal ajal tähistasime Eesti Euroopa Liiduga liitumise 15. aastapäeva. Seda tehti üle Eesti ja mul oli õnn maakonnalinnades toimunud rahvaüritustel kaasa lüüa. Vaid mõne päeva pärast seisavad ees järjekorras juba neljandad Euroopa Parlamendi valimised. See on õige aeg hinnata minevikku, peatuda olevikul, vaadata tulevikku ja esitada küsimusi. Ka raskeid.
Mulle on Euroopa Liit ja sellega haakuv töö tähendanud alati Eesti elu edendamist. Läbirääkimiste lõppfaasis juhtisin liitumislepingu juriidilist töögruppi. Meie välisministeeriumi juriidilisele osakonnale oli paras väljakutse hoida sammu Euroopa Komisjoni juriidilise teenistusega. Sel teel oli ka mitmeid karisid, aga saime hakkama. Olime entusiastlikud, teadmishimulised, töökad ja ambitsioonikad.
Aastaid hiljem istusin välisministrina välisasjade nõukogus sama laua taga koos Euroopa Liidu otsustajatega. Olime, nii poliitikud kui ametnikud, palju kogenenumad ja targemad, kuid endiselt töökad ja ambitsioonikad. Ja mis peamine, me olime koos oma mõttekaaslastega.
15 aastat on tõestanud, et meie valik liituda Euroopa Liiduga oli ainuõige. Ometi, olukorras, kus meie inimeste toetus Euroopa Liidule on üks liikmesriikide kõrgemaid (Eestis on see 74 protsenti ja euroliidu keskmine on 68 protsenti), paistab paljudele ühendus ikka veel kauge ja keerulisena.

Rahvaga kohtumistel ja ka lihtsalt vestlustes küsitakse minult kõige sagedamini, mis kasu on Eesti liitumisest saanud ja kas me sellist euroliitu tahtsime. Kui vastata lühidalt, siis Euroopa Liitu astudes saime tagasi hääle, mis oli meilt 51 aastaks ära võetud, ning saime tagasi näo, mis oli 51 aastaks peidetud raudse eesriide taha. Kui vastata pikemalt, siis saime tagasi kindluse, et me ei jää kunagi üksi, ning (taas) leidsime partnerid, kes jagavad meiega sama arusaama, milline võiks olla meie inimeste ja Euroopa tulevik. Saime ka mõistmise, et Euroopa Liit tervikuna ja iga liikmesriik saavad olla edukad ainult koos tegutsedes, üksteisega arvestades ja üksteist abistades.

Oluline on mõista, et need ajaloolised põhimõtted, mille alusel Euroopa ühendamise projekt kunagi loodi, kehtivad ka praegu ning juhatavad meid ühtlasi homsesse. Selle projekti kandvad sambad on ühelt poolt rahu, vabadused ja põhiõigused ning teiselt poolt jõukus ja majanduskasv. Algusest peale on edu võti peitunud koostöös, mis põhineb reeglitel, usaldusel ja kaasamisel.

Kui suure sõja järgsel ajastul oli Euroopa esimeste ühiste poliitikate eesmärk võtta maha pinged majandussuhetest ja kaotada nende siirded välispoliitikast, siis praeguses globaliseerinud maailmas on selle ülesande sisu teisenenud, kuid mitte muutunud. Ainult üheskoos Euroopa ühtsete poliitikate kaudu saab tegeleda probleemidega, mida maailm varem pole nii dramaatilisel moel kogenud – näiteks keskkonna- ja majandusmuutustega, aga ka digipoliitikaga, mis on praeguse majanduspöörde tuum.

Need muutused ei saa toimuda ainult ühe poole tingimustel, sest ühel riigil on siin väga vähe otsustada ja sageli tuleb otsuseid teha väga halva ja veel halvema vahel. On aus endale tunnistada, et riikide, eriti väikeste riikide majanduspoliitika edukus sõltub vähemalt sama palju teistest kui endist.

Kas ühiste poliitikate kasu saab mõõta rahas? Euroopa Parlamendi mõttekoda EPRS hindab Euroopa Liidust saadud kasu suuruseks 1750 miljardit eurot. Teisisõnu tähendab poliitikate koordineerimine alates tollipoliitikast ja eelarvepoliitikast ning lõpetades sisejulgeolekuga seda, et liikmesriikide majandus on praegu 12 protsenti suurem, kui oleks juhul, kui nad ühendusse ei kuuluks. Ka kõige tulisemad Euroopa-vastased ei saa eitada seda reaalset, käegakatsutavat kasu, mida Eesti on tänu liikmesusele võitnud. Näiteks on Eesti saanud euroliidus oldud aja jooksul Euroopa Liidu eelarvest 10,4 miljardi euro ulatuses investeeringuid.

Euroopa Liidu olemust võib sõnastada paradoksina, mis ühest küljest ühendust iseloomustab ning teisalt tõestab, et tegu on endiselt elava organismiga. Euroopa Liit on idealistlik projekt, mis pole kaugeltki ideaalne. Ideaalset organisatsiooni – nagu ka ideaalset riiki – ei ole olemas. Ometi on Euroopa Liit oma väärtus- ja majandusruumiga parim võimalus kindlustada meie iseseisvust ning lahendada meie ees seisvaid probleeme, seda nii Eestis, Euroopas kui kogu maailmas.

Olen veendunud, et tugevad on need riigid, kes suudavad liitusid luua ja koos hoida. Liidud on seda kindlamalt koos, mida selgemini nad ühtsetele väärtustele ja ootustele toetuvad. Ja loomulikult on püsivamad need liidud, kus panustatakse üldise heaolu suurenemisele.

Seepärast tahaksin kõigile südamele panna, et Euroopa Parlamendi valimised ei ole ainult emotsiooni- ega ka mitte protestivalimised. Need valimised otsustavad, kas ja mismoodi hakkab Eesti osalema Euroopa tuleviku kujundamises. On rumal valida sinna inimesi, kes ei oska Euroopa Liidus näha võimalust ning kes usuvad vastandumisse ja isolatsiooni. On sulaselge raiskamine valida sinna inimesi, kes lähevad lõhkuma ja lammutama, mitte ühisosa otsima ja lahendusi leidma.

“On aus endale tunnistada, et riikide, eriti väikeste riikide majanduspoliitika edukus sõltub vähemalt sama palju teistest kui endist.”

Avaldatud Postimehes 16.05.2019.